Mis tooted siia kuuluvad?

Kõik tooted, mille kohta ei ole kehtestatud nõudeid eriõigusaktidega.

Üldised nõuded

Turule on lubatud lasta ainult ohutuid tooteid. Toode on ohutu, kui see mõistlikel kasutustingimustel, arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse.
Tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele.
 Kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestades peab olema lisatud järgmine teave:
1) kauba kogus või mõõtmed rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi asjakohastes mõõtühikutes;
2) kauba koostis ja koostisosade kogused;
3) juhised kauba pesemiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks;
4) juhised kauba kasutamiseks ja kauba säilitamise tingimused;
5) hoiatused ja ettevaatusabinõud kauba kasutamise või hävitamisega seotud ohtude vältimiseks;
6) kauba säilimisaeg või
7) põhilised tehnilised andmed kauba kohta.
Eelpoolnimetatud  teabe võib esitada kauba märgistusel, kauba külge kinnitatud etiketil või kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis. Esitatud teave peab võimaldama kaupa sihipäraselt ja ohutult kasutada.

Nõuded kasutajale

Kauba kasutamisele võtmisel peaks tutvuma tootja(maaletooja/müüja) soovitustega ja hoiatustega ning järgima neid. Vajadusel tuleb küsida täiendavat teavet kauba omaduste, kasutamistingimuste jms kohta, mille andmine kuulub müüja kohustuste hulka.

Kes ja kuidas vastutab?

Toote ohutusnõuete rikkumiste eest kannab vastutust tootja/toote valmistaja/toote importija/teised toote pakkujad turustamiseahelas.

Jaemüüja vastutab müüdava kauba nõuetekohase märgistamise eest.

Vastutus on sätestatud Tarbijakaitse- ning Toote ja teenuse ohutuse seadustes.

Tarbijal lasub vastutus enne toote kasutamist tutvuda toote kasutamisjuhendiga ja järgida tootja nõuandeid toote kasutamisel.

Sanktsioonid

Tarbijakaitseseadus § 40 lg 1 p2  sätestab, et õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalve teostaja teha ettekirjutuse, milles kohustab peatama sellise kauba või teenuse pakkumise ja müügi, mis ei ole nõuetekohane, ning annab tähtaja kauba või teenuse nõuetega vastavusse viimiseks.

Tarbijakaitseseadus § 43 -  Ohtliku kauba pakkumine või müümine või ohtliku teenuse osutamine

(1) Kaupleja poolt nõuetele mittevastava kauba pakkumise või müümise või nõuetele mittevastava teenuse pakkumise või osutamise eest, kui kauba või teenuse sihipärasel kasutamisel on põhjustatud oht tarbija elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Tarbijakaitseseadus § 44 -  Tarbija elule, tervisele või varale ohtlikust kaubast või teenusest teatamata jätmine või teatamisega viivitamine

(1) Kaupleja poolt kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija elule, tervisele või varale, teatamata jätmise või teatamisega viivitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

Tarbijakaitseseadus § 45 - kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta teabe andmise või hinna avaldamise nõuete rikkumine: kaupleja poolt kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta teabe andmise või hinna avaldamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

Tarbijakaitseseadus § 46 - kauba või kauba müügi või teenuse osutamise suhtes kehtestatud nõuete rikkumine: kaupleja poolt kauba realiseerimistähtaja, märgistuse või kasutusjuhendi suhtes kehtestatud nõuete või kauba või teenuse garantii suhtes kehtestatud nõuete, samuti teiste kaubale või teenusele või kauba müügile esitatavate nõuete rikkumise eest  karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

Toote ja teenuse ohutuse seaduse § 17 alusel võib teha turujärelevalvet teostav ametnik ettekirjutuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas nõuetele mittevastava toote turult kõrvaldamiseks või tarbijalt tagasinõudmiseks.

Toote ja teenuse ohutuse seaduse § 19 alusel karistatakse tootja või levitaja poolt nõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, samuti sellise toote turult kõrvaldamata jätmise või tarbijalt tagasi nõudmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Toote ja teenuse ohutuse seaduse § 20 alusel katistatakse tootja või levitaja poolt turule lastud toodetel ilmnenud ohtudest teavitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

Levinumad probleemid

- Kaupadel puudub eestikeelne teave, sealhulgas markeering või kasutamisjuhend või olemasolevad juhendid/markeering on puudulikud;

- Puudulikud kasutamisjuhendid/õpetused ei võimalda tarbijal neid üheselt mõista.

- On ka selliseid juhuseid, kui kasutaja ei tutvu enne toote kasutamist juhendiga või ei järgi seda. 

KKK

Mida peab sisaldama kasutusjuhend?
Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab tootja lisama kasutusjuhendi.
Kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad).

Infoallikad

Tarbijakaitseseadus

Toote ja teenuse ohutuse seadus

Kust saab abi?

Tarbijakaitseamet

Tervisekaitseinspektsioon
Ravimiamet
Veterinaar- ja Toiduamet
Taimetoodangu Inspektsioon
Politseiamet
Valla- või linnavalitsuste järelevalveorganid
Tarbijaühingud