Millised tooted siia kuuluvad?

Isikukaitsevahend tähendab inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat või hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest.

Tavatarbija puutub tavaliselt kokku:

• I grupi isikukaitsevahenditega, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. Nt aiatöökindad, päikeseprillid, respiraatorid, müts peanaha kaitseks, kingad, kaitsekindad tööks pesuainete lahjendatud lahustega.
• Sportimisel ja vaba aja veetmisel kasutatavad isikukaitsevahendid nt rulluisukaitsmed, jalgratturi kiiver.

Üldised nõuded

Isikukaitsevahend peab tagama piisava kaitse selle kasutaja elu või tervist ohustava teguri eest.

Isikukaitsevahend:

• kui kasutada eesmärgipäraselt, korrektselt paigaldatuna, siis tarbija saab ohuga seotud toiminguid sooritada kõige kõrgemal võimalikul kaitsetasemel.
• peab olema tehtud materjalist, mis ei halvenda hügieenitingimusi ja mis ei ohusta tervist.
• peab võimalikult vähe takistama kasutajate liigutusi, kehaasendeid ja taju.
• peab olema võimalikult lihtne õigesti paigaldada ja et see püsiks kandmisel vajalikus kohas.

Isikukaitsevahend peab olema varustatud vastavusmärgiga ning iga tootega peab olema kaasas kasutusjuhend.

Näide 1: kui tegemist on jalgratturi kiivriga, siis see peab kaitsma jalgratturit võimaliku ohu eest nt. kukkumisel pea vigastamise eest, kiivri sisepind peab laskma nahal hingata ja kiiver ei tohi piirata nägemisulatust ning ei tohi nihkuda paigast.

Näide 2: kui tegemist on jalakäijahelkuriga, siis jalakäijahelkuri pindala peab olema vahemikus 15 cm² - 50 cm². Tootel või toote pakendil peab olema „CE“ märgis, toote märgistusele peab olema kantud viide standardile, millele jalakäijahelkur peab vastama (EN-EVS 13356:2001) Tootega peab olema kaasas eesti keelne kasutusjuhend.

Näide 3: Jalgratturi-, rulluisu- ja rulakiivrid peavad olema märgistatud selliselt, et alljärgnev kohustuslik informatsioon oleks kasutaja poolt loetav ning peab seda olema kogu kiivri eluaja. Jalgratturi-, rula- ning rulluiskude kiivrite märgistusel peavad olema: standardi number; kaubamärk või tootja nimi; mudeli otstarve; otstarve, mis peab olema üks kolmest (kiiver jalgratturitele, rulasõitjatele või rulluiskudega sõitjatele; kiivri suurus või suuruse vahemik väljendatud pea ümbermõõduna (sentimeetrites) millele kiiver sobib; kiivri kaal (peab olema avaldatud 10 grammise täpsusega); tootmise aasta kvartal; CE-märgistus; kiivri märgistusel olema järgmise sisuga tekst: Hoiatus! Seda kiivrit ei tohi kasutada kui lapsed ronivad või teevad muid kehalisi tegevusi, mille käigus on risk end kägistada, kui laps jääb kiivriga  kuskile kinni.”

Nõuded kasutajale

Kasutaja peab täitma kasutusjuhendis toodud tingimusi, paigaldama isikukaitsevahendi korrektselt, hooldama seda regulaarselt ja õigesti.

Kes ja kuidas vastutab?

Kõige suurem vastutus on tootjal, kes peab tootma ohutu toote. Samuti peab varustama toote nõuetekohase teabega. Maaletooja/edasimüüja vastutab selle eest, et toodet õigetes tingimustes transporditakse, ladustatakse. Jaemüüja peab enne toote müüki panemist ja müügi ajal kontrollima, kas toode on varustatud nõuetekohase eestikeelse teabega.

Tarbija kohustuseks on valida õige isikukaitsevahend ja seda kasutada vastavalt juhendile.

Sanktsioonid

Vastavalt toote ja teenuse ohutuse seaduse §-le 19 karistatakse tootja või levitaja poolt nõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, samuti sellise toote turult kõrvaldamata jätmise või tarbijalt tagasi nõudmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Vastavalt toote ja teenuse ohutuse seaduse §-le 20 karistatakse tootja või levitaja poolt turule lastud toodetel ilmnenud ohtudest teavitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. 

Levinumad probleemid

Kasutamisjuhend puudub

Isikukaitsevahendit kasutatakse valel eesmärgil nt sarsi epideemia ajal kasutati maske, mis tegelikult on mõeldud teisi isikuid kaitsma (kirurg operatsioonil)

Märgistus ei ole nõuetekohane: puudub CE vastavusmärgis või ei ole märgistusel viidet standardile.

Infoallikad

·               Toote ja teenuse ohutuse seadus

· Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrus nr 184 „Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse tõendamise kord¹“

·               Standard nr EVS-EN 13356:2001 „Nähtavust parandavad vahendid mitteprofessionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded“

·               Standard nr EVS-EN 1078:1997/A1:2006 “Kiivrid jalgratturitele ja rulade ning rulluiskude kasutajatele”

Kust saab abi?

Tarbijakaitseamet

Tööinspektsioon